Tstusautomaatika 
 Elektroonikatstus ja ESD-kaitsessteemid 
Elmatik OÜ
Mnniku tee 104, Tallinn 11216

Tel. 675 5405, 675 5406
Mob 508 3214, 503 6094
Kontori lahtiolekuajad:
E-R 9-17
L,P suletud

e-post: info@elmatik.ee
  T������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������������stusautomaatika
OTSI TOODET: 

 Tstusautomaatika
 Elektroonikatstus

 Tootekataloogid
 Ohutuskaardid
 Kasutusjuhendid
 Artiklid

 Uudised




  Artiklid
 Plii on mrk (okt. 2004)
 Staatiline elekter - sber vi vaenlane? (Keskkonnatehnika, 5, 1999)

Plii on mrk

Pb (CAS nr. 7439-92-1 - Chemical Abstract Service Number)

Plii kasutusalad

Plii ehk seatina on keemiline element jrjenumbriga 82. Seda esineb marginaalsetes kogustes kikjal keskkonnas. Pliid tekib palju ka inimtegevuse kigus tstusettevtetes, autoktuse jkainetena jm.

Elektroonikatstuses puututakse pliiga kokku jootmistdel joodiste kasutamisel. Jootetina pliisisaldus on ligikaudu 40% mahust, sltuvalt tbist vib osade jootemasinatinade pliisisaldus ulatuda isegi kuni 90% mahust. Jootekolviga jootmisel ja jootmismasina tinavannist eraldub pidevalt tina- ja pliiaure, mis kondenseeruvad nahale ja mbritsevasse keskkonda, sealt edasi organismi. Seetttu tuleb alati peale jootmistde lppu vi enne puhkepause pesta ked korralikult seebi ja veega. Loomulikult on t ajal keelatud smine ja joomine. PLII ON MRK!!!

Terviserisk

Oma olemuselt on plii inimese tervisele kahjulik metall. Aine mjutab praktiliselt kiki meie keha organeid, kige haavatavam on nrvissteem, eriti tundlikud on plii suhtes lapsed. Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivssteemi, suured kogused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nrkuse srmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mlu. Plii vib phjustada kehvveresust, ajukahjustusi jm. Uuringud on nidanud, et pliikahjustused ajus on prdumatud ja ei kao ka pika aja mdudes. Looted kahjustuvad emaihus, kuna plii lbib platsenta. Epidemioloogilised uuringud nitavad, et plii toimel tusis enneaegsete snnituste osakaal neli korda naistel, kelle vereseerumi pliisisaldus oli 14 mg/dl vrreldes kontrollgrupi naistega, kellel pliisisaldus veres oli alla 8 mg/dl kohta. Suurte pliidooside toimel vivad sndida enneaegsed lapsed, alakaalulised imikud, vaimse arenguhirega koolieas ja vikese kasvuga. Ameerika hendriikide noorte tervise uurimisel on teadlased kindlaks teinud, et plii sisaldumine hammastes ja ppeedukus on omavahel sltuvuses.

Pliivaba jootmine

Euroopa WEEE direktiivi kohaselt peab elektroonikatstus siirduma le pliivabale tootmisele (i.k. lead free) 2006. a. juuliks. Jaapani tstus on teinud jupingutusi ning on juba edukalt siirdunud pliivabale tootmisele enne nutud thtaega. Momendil ollakse kogu maailma elektroonikatstuses kiiresti le minemas pliivabale tehnoloogiale.

Pliivaba tootmine elektroonikatstuses eeldab suure osa seadmete mbervahetamist ja on seega kulukas protsess. Seadmete mbervahetamise mrab ette ra juba pliivaba joodise krgem sulamistemperatuur, mis omakorda esitab jooterbustitele (fluksidele) uusi nudeid. Uuendusena on vetud kasutusele jootmistehnoloogia suletud gaasikeskkonnas. USA elektroonikatstustarvikute tootja Pace kasutab niteks lmmastikku tinapinna oksdeerumist takistava gaasina. Kuna lmmastik kuulub he koostisosana meie poolt sissehingatavasse hku, siis on heks vimalikuks lmmastiku saamise viisiks selle eraldamine separaatorite abil meid mbritsevast atmosfrist. Teoreetiliselt seguneb kasutatud lmmastik uuesti ruumis oleva huga ja selle koostis ei muutu. Balloonist vetud lmmastik tuleb aga juhtida ruumist vlja.

Pace pakub erinevate vimsustega lmmastikugeneraatoreid - NF 500 ja NF 1000, mis suudavad lmmastikuga toita niteks kuni 138 spetsiaalset jootekolbi ST45NE-PS90, sltuvalt kasutatava gaasi kontsentratsioonist ja hulgast. Gaas juhitakse otse jootekolvi terale, tekitades niimoodi kaitsva keskkonna jootepunkti mber. Vljuva gaasi hulk on reguleeritav, samuti toodetud lmmastiku kontsentratsioon, 95% -st kuni 99.9 protsendini.

Pace valmistab kik oma kolviterad pliivabaks jootmiseks (Lead Free). Terade pakendid on mrgistatud rohelise ringiga. Kui pliivaba kolvitera on kord juba kasutatud tavaliseks jootmiseks, ei tohi seda enam kasutada pliivabas tootmises. Tavaline tootmine ja pliivaba tootmine peavad teineteisest olema rangelt eraldatud.

Eestis esindab elektroonikatstustarvikute tootjat Pace AS Elmatik. Kik Pace poolt pakutavad pliivabad kolviterad, jootekolvid ja jootejaamad, samuti ka pliivabad jootetinad on meie nomenklatuuris juba olemas.

Piirnormid

Pikaajaline vi kumuleeruv kokkupuude pliiga vib esile kutsuda pliimrgituse. ge pliimrgitus (rrituvus, peavalu, lihaskrambid, khuvalu, hallutsinatsioonid jne) tekib, kui veres on 100120 mg/dl pliid. Krooniline pliimrgitus (vsimus, unisus, rrituvus, peavalu, liigesvalud, mao-sooletrakti vaevused) vib ilmneda 5080 mg/dl plii sisalduse puhul veres. Vltimaks terviseriske on kehtestatud plii sisalduse piirnormid tkeskkonnas. Eestis kehtib alates 26. septembrist 2001. a. Vabariigi Valitsuse mrus nr. 293 Tkeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid (RT I 2001, 77, 460). Uue mruse justumisega kaotas kehtivuse varem kehtinud sotsiaalministri 23. novembri 1998. a mrus nr 57 Ohtlike ainete piirnormid tkeskkonnas (RTL 1998, 365, 1552). Vabariigi Valitsuse mruse (RT I 2001, 77, 460) jrgi on piirnormiks ohtliku aine keskmine kontsentratsioon tkeskkonna sissehingatavas hus tpeva (8h) ja tndala (40h) jooksul, mis ei kahjusta tervist kogu tstaai vltel. Samas tuleks silmas pidada, et kehtestatud piirnorm ei vlista terviseriski, sest keemiliste ainete toime erineb inimese organismi individuaalsest eriprast.

Plii piirnormid:
talutav pevane annus (TDI) kg kehakaalu kohta: 3,5 mg/kg
piirsisaldus joogivees: 10 mg/l
kogu tolm tkeskkonnas: 0,1 mg/m3
sissehingatav tolm tkeskkonnas: 0,05 mg/m3



Elmatik OÜ | Mnniku tee 104, Tallinn 11216 | Tel. 675 5405, 675 5406 | info@elmatik.ee