Tööstusautomaatika 
 Elektroonikatööstus ja ESD-kaitsesüsteemid 
Elmatik OÜ
Männiku tee 104, Tallinn 11216

Tel. 675 5405, 675 5406
Mob 508 3214, 503 6094
Kontori lahtiolekuajad:
E-R 9-17
L,P suletud

e-post: info@elmatik.ee
  T������������������������������������stusautomaatika
OTSI TOODET: 

 Tööstusautomaatika
 Elektroonikatööstus

 Tootekataloogid
 Ohutuskaardid
 Kasutusjuhendid
 Artiklid

 Uudised




  Artiklid
 Plii on mürk (okt. 2004)
 Staatiline elekter - sõber või vaenlane? (Keskkonnatehnika, 5, 1999)

Plii on mürk

Pb (CAS nr. 7439-92-1 - Chemical Abstract Service Number)

Plii kasutusalad

Plii ehk seatina on keemiline element järjenumbriga 82. Seda esineb marginaalsetes kogustes kõikjal keskkonnas. Pliid tekib palju ka inimtegevuse käigus tööstusettevõtetes, autokütuse jääkainetena jm.

Elektroonikatööstuses puututakse pliiga kokku jootmistöödel joodiste kasutamisel. Jootetina pliisisaldus on ligikaudu 40% mahust, sõltuvalt tüübist võib osade jootemasinatinade pliisisaldus ulatuda isegi kuni 90% mahust. Jootekolviga jootmisel ja jootmismasina tinavannist eraldub pidevalt tina- ja pliiaure, mis kondenseeruvad nahale ja ümbritsevasse keskkonda, sealt edasi organismi. Seetõttu tuleb alati peale jootmistööde lõppu või enne puhkepause pesta käed korralikult seebi ja veega. Loomulikult on töö ajal keelatud söömine ja joomine. PLII ON MÜRK!!!

Terviserisk

Oma olemuselt on plii inimese tervisele kahjulik metall. Aine mõjutab praktiliselt kõiki meie keha organeid, kõige haavatavam on närvisüsteem, eriti tundlikud on plii suhtes lapsed. Plii kahjustab ka neerusid ja reproduktiivsüsteemi, suured kogused alandavad reaktsiooniaega, kutsuvad esile nõrkuse sõrmedes, randmetes ja pahkluudes ning halvendavad mälu. Plii võib põhjustada kehvveresust, ajukahjustusi jm. Uuringud on näidanud, et pliikahjustused ajus on pöördumatud ja ei kao ka pika aja möödudes. Looted kahjustuvad emaihus, kuna plii läbib platsenta. Epidemioloogilised uuringud näitavad, et plii toimel tõusis enneaegsete sünnituste osakaal neli korda naistel, kelle vereseerumi pliisisaldus oli 14 mg/dl võrreldes kontrollgrupi naistega, kellel pliisisaldus veres oli alla 8 mg/dl kohta. Suurte pliidooside toimel võivad sündida enneaegsed lapsed, alakaalulised imikud, vaimse arenguhäirega koolieas ja väikese kasvuga. Ameerika Ühendriikide noorte tervise uurimisel on teadlased kindlaks teinud, et plii sisaldumine hammastes ja õppeedukus on omavahel sõltuvuses.

Pliivaba jootmine

Euroopa WEEE direktiivi kohaselt peab elektroonikatööstus siirduma üle pliivabale tootmisele (i.k. lead free) 2006. a. juuliks. Jaapani tööstus on teinud jõupingutusi ning on juba edukalt siirdunud pliivabale tootmisele enne nõutud tähtaega. Momendil ollakse kogu maailma elektroonikatööstuses kiiresti üle minemas pliivabale tehnoloogiale.

Pliivaba tootmine elektroonikatööstuses eeldab suure osa seadmete ümbervahetamist ja on seega kulukas protsess. Seadmete ümbervahetamise määrab ette ära juba pliivaba joodise kõrgem sulamistemperatuur, mis omakorda esitab jooteräbustitele (fluksidele) uusi nõudeid. Uuendusena on võetud kasutusele jootmistehnoloogia suletud gaasikeskkonnas. USA elektroonikatööstustarvikute tootja Pace kasutab näiteks lämmastikku tinapinna oksüdeerumist takistava gaasina. Kuna lämmastik kuulub ühe koostisosana meie poolt sissehingatavasse õhku, siis on üheks võimalikuks lämmastiku saamise viisiks selle eraldamine separaatorite abil meid ümbritsevast atmosfäärist. Teoreetiliselt seguneb kasutatud lämmastik uuesti ruumis oleva õhuga ja selle koostis ei muutu. Balloonist võetud lämmastik tuleb aga juhtida ruumist välja.

Pace pakub erinevate võimsustega lämmastikugeneraatoreid - NF 500 ja NF 1000, mis suudavad lämmastikuga toita näiteks kuni 138 spetsiaalset jootekolbi ST45NE-PS90, sõltuvalt kasutatava gaasi kontsentratsioonist ja hulgast. Gaas juhitakse otse jootekolvi terale, tekitades niimoodi kaitsva keskkonna jootepunkti ümber. Väljuva gaasi hulk on reguleeritav, samuti toodetud lämmastiku kontsentratsioon, 95% -st kuni 99.9 protsendini.

Pace valmistab kõik oma kolviterad pliivabaks jootmiseks (Lead Free). Terade pakendid on märgistatud rohelise ringiga. Kui pliivaba kolvitera on kord juba kasutatud tavaliseks jootmiseks, ei tohi seda enam kasutada pliivabas tootmises. Tavaline tootmine ja pliivaba tootmine peavad teineteisest olema rangelt eraldatud.

Eestis esindab elektroonikatööstustarvikute tootjat Pace AS Elmatik. Kõik Pace poolt pakutavad pliivabad kolviterad, jootekolvid ja jootejaamad, samuti ka pliivabad jootetinad on meie nomenklatuuris juba olemas.

Piirnormid

Pikaajaline või kumuleeruv kokkupuude pliiga võib esile kutsuda pliimürgituse. Äge pliimürgitus (ärrituvus, peavalu, lihaskrambid, kõhuvalu, hallutsinatsioonid jne) tekib, kui veres on 100–120 mg/dl pliid. Krooniline pliimürgitus (väsimus, unisus, ärrituvus, peavalu, liigesvalud, mao-sooletrakti vaevused) võib ilmneda 50–80 mg/dl plii sisalduse puhul veres. Vältimaks terviseriske on kehtestatud plii sisalduse piirnormid töökeskkonnas. Eestis kehtib alates 26. septembrist 2001. a. Vabariigi Valitsuse määrus nr. 293 «Töökeskkonna keemiliste ohutegurite piirnormid» (RT I 2001, 77, 460). Uue määruse jõustumisega kaotas kehtivuse varem kehtinud sotsiaalministri 23. novembri 1998. a määrus nr 57 «Ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas» (RTL 1998, 365, 1552). Vabariigi Valitsuse määruse (RT I 2001, 77, 460) järgi on piirnormiks ohtliku aine keskmine kontsentratsioon töökeskkonna sissehingatavas õhus tööpäeva (8h) ja töönädala (40h) jooksul, mis ei kahjusta tervist kogu tööstaaži vältel. Samas tuleks silmas pidada, et kehtestatud piirnorm ei välista terviseriski, sest keemiliste ainete toime erineb inimese organismi individuaalsest eripärast.

Plii piirnormid:
talutav päevane annus (TDI) kg kehakaalu kohta: 3,5 mg/kg
piirsisaldus joogivees: 10 mg/l
kogu tolm töökeskkonnas: 0,1 mg/m3
sissehingatav tolm töökeskkonnas: 0,05 mg/m3



Elmatik OÜ | Männiku tee 104, Tallinn 11216 | Tel. 675 5405, 675 5406 | info@elmatik.ee